Nonii, järjekordne näitus on jällegi üleval ja tänu Pealtnägijale ka kohutavalt populaarne. Üks meediatööstuse ja väärtushinnangukujundajate raskeristlejatest on anatoomikumi näitusele tekitanud järjekorrad. Nädalavahetusel seisavad inimloomad pool tundi sabas, et oma purki pistetud või vahasse voolitud liigikaaslaste kehaosi vaadata. Enamuses veel patoloogilisi, kusjuures. Või ennast proovile panna, mõõta kämblamusklite tugevust ja erektsiooni, vabandust, reaktsioonikiirust ikka :)
Üllatusega sain teada, et mu liputuskohal on kohe päris mitu lugejat, vähemalt kolm :P
Eks siis pean endast aeg-ajalt elumärki andma, muidu veel mõtlete, mine sa tea, et olen vanadusse koolnud või lihtviisiliselt vedru välja visanud.
Ja naistepäeval sain jälle pisut mõmiseda, esmalt ettevõtlikele daamidele ja siis miskitele kuld- ja muumunadega tegelastele. Täna lähen Kanepisse laulma. Veel ei tea täpselt, kellele. Põhimõtteliselt on palju parem minna, kui täpselt ei tea, kellele laulad. Muidu tükivad stambid pähe ja igavaks kisub.
Noh, ja uue uhke ametibussi sain istumise alla. Lõpuks. Ise tassisin ja kaevasin- või otsisin ja valisin õigemini. Ei kahetse veel oma valikut;)
Aga muidu läheb ikka sitasti, nagu ikka :PPP
