Täna Ülenurme koolis

Ja eile Võnnus ja üleeile Nõos. Ja eelmine nädal olid Aste, Kärla, Salme, Lümanda, Kihelkonna, Kaali ja Leisi. Aga kõigepealt siis tänased pildid :)

Teenekas pedagoog

Raadiomuuseumi alustalad- Saurus ja Jüri

Pilta kah

Lähteasend... Läks!

Käisime täna Lähte koolilastele tsirkust tegemas. Armas kool ja üldiselt head lapsed.
Loodetavasti neile meeldis. Ja nüüdsest peale olen ma ka bussi roolimise ära proovinud. Bussijuht ei ilmunud välja ja ürituse päästmiseks tuli mul endal bussirool pihku haarata. Tagasi sõites, kui Raivo õpetama kippus, kuidas rooli keerama peab, sain talle juba ülbelt vastu öelda: "Ega ma esimest korda bussiroolis ei ole!" Päris lahe tunne on Suure Vankriga ringi õõtsuda. Uhkelt pisikeste konn-masinate vahel. Ja teised bussijuhid tõstsid tervituseks käppa. Nagu päris! Kui nüüd veel lumi jälle maha tuleks...

Väikesed imed igal sammul

Teodor leidis täna mu seljakotist mp3-mängija ja asus sellega tutvust tegema. Olin köögis, kui kuulsin, kuidas ta hakkas kaasa laulma hanepojakeste laulu. Kutsus mind ka ja siis ma panin arvutis ka sama loo mängima ja väike ajaline nihe arvuti ja pulga vahel tekitas laheda akustilise efekti. Ja me laulsime. Lihtsalt mõnus oli! Ja pärast me laulsime veel, jälle koos Mariga, kes meiega küll salvestiselt kaasa laulis, Teodori initsiatiivil (üllatus-üllatus, muidu ta eriti ei laula!) veel 'Loll on see, kes armastab...' Väike meheke oli tõsiselt hoos ja ma mõtlesin, et isegi kooriproovis kaasas käimine (terve kari asjalikke mehi pluss Kalev, kes on veel eriti karismaatiline isiksus) ei ole talle nii sugestiivselt mõjunud. Pean hinge kinni ja loodan, et pojake avastab enda jaoks muusika! Ma pole teda seni ühtki pilli õppima sundinud, olen vaid salakavalalt püüdnud temas tekitada huvi muusika vastu. No ja pärast läksin kööki tagasi ja panin makarontide jaoks uue vee keema, sest vana oli vahepeal puha ära auranud :)

...ja valgeks läks maa...

Nii kuradi ilusaks läks! Lumi ja uus värskus ja puha. Kuulan eiteamitmendat korda hanepojakeste lugu ja olen õnnelik, et seda ja ka teisi lugusid kuulata saan. Et see muusika olemas on. Ja tema tegija! Aitäh!
Tõin täna hommikul viimased kaktused tuppa. Kuigi nad on üllatavalt vastupidavad, nagu eelmine aasta näitas (ja, pagan, kuhugile on täiesti kadunud Tuvi Liibanonis tehtud pilt 'kaktused lume all'- mu tänahommikune südametunnistuse ahastuskarje), ei arva ma siiski, et nad tegelikult lund naudiksid. Erinevalt minust.
Avastasin täna enda jaoks uue sõna- persemine. Näitusel, mida me maha võtsime, rippus põrandapesumoppi tutvustav tekst, kus oli kirjas, et põranda persemine on mopiga poole lihtsam. Eks me Raivoga võtsime siis selle sõna kohe oma aktiivsesse sõnavarasse, sest äratrükitud tekst on ju eriti püha ja tema õigsuses kahtlemine on teadupärast ketserlus. Tiiu uuris meid väga üllatunud näoga, kui Raivo teatas, et me persesime oma käed ära :PPP Pärast muidugi irvitas koos meiega.
Tegelikult tuleb talvekummid alla panna (sõiduõpetaja muigaks selle peale ja teataks, et kummid on autojuhil, autol on rehvid:)