...ja valgeks läks maa...

Nii kuradi ilusaks läks! Lumi ja uus värskus ja puha. Kuulan eiteamitmendat korda hanepojakeste lugu ja olen õnnelik, et seda ja ka teisi lugusid kuulata saan. Et see muusika olemas on. Ja tema tegija! Aitäh!
Tõin täna hommikul viimased kaktused tuppa. Kuigi nad on üllatavalt vastupidavad, nagu eelmine aasta näitas (ja, pagan, kuhugile on täiesti kadunud Tuvi Liibanonis tehtud pilt 'kaktused lume all'- mu tänahommikune südametunnistuse ahastuskarje), ei arva ma siiski, et nad tegelikult lund naudiksid. Erinevalt minust.
Avastasin täna enda jaoks uue sõna- persemine. Näitusel, mida me maha võtsime, rippus põrandapesumoppi tutvustav tekst, kus oli kirjas, et põranda persemine on mopiga poole lihtsam. Eks me Raivoga võtsime siis selle sõna kohe oma aktiivsesse sõnavarasse, sest äratrükitud tekst on ju eriti püha ja tema õigsuses kahtlemine on teadupärast ketserlus. Tiiu uuris meid väga üllatunud näoga, kui Raivo teatas, et me persesime oma käed ära :PPP Pärast muidugi irvitas koos meiega.
Tegelikult tuleb talvekummid alla panna (sõiduõpetaja muigaks selle peale ja teataks, et kummid on autojuhil, autol on rehvid:)