Õnnis olemine

Lebotasin voodi pääl ja järsku avastasin, et ma olen jälle mina ise. Kuulsin, kuidas kolm kella erinevates toanurkades järgemööda tiksuvad ja mõtisklesin, kas on seal miskit vahet, kas tiksuring käib päri- või vastupäeva. Vaatasin läbi akna, kuidas pimedas õues mu akna pääl paks ja tähtis kärblane ringi kakerdas ja sooja ning valguse poole kippus. Palusin, et ta tuppa ei tuleks, kui veel elada tahab. Tema kui akvaariumikalade maiuspala. Nüüd kuulan Lõkõriq plaati 'Undsõn ilman' (aitäh ja tere, Aapo, kui Sa jälle siia nuttu ja hala tuled otsima;)
Aga miks see olemine siis nii hää on?
Olen jälle üksikisa rollis ja naudin seda täiega. Kodus on nii hea ja rahulik, Mann on Jaapanis ja õnneks veel paar nädalat. Tunnen jälle tahtmist kodus ehitada ja koristada ja lapsed on ka sillas ja... Magus vabadus! Uohh!!!