Elu pakub nalja ja mittenalja

Pidasime just ühe töökaaslase sünnipäeva ja Teodor küsis, kuskohast saab osta draakoniküüne pulbrit (härripotterlikud mõjud?), kui mulle helistati (privaatnumbrilt muidugi) ja pakuti müüa sisaliku küüsi. Veider kokkusattumus. Siis pakuti veel sisaliku kust ja sitta, hääle järgi tundus tegemist olevat igavlevate teismeliste tütarlastega. See oli (vähemasti minu jaoks) naljakas ja tegi ülemeelikuks, Irina tõmbas lõõtsa (eile tegi ta sama Inno ja Irja pulmas, mida ka telekas näidati) ja laulsime isegi mõned leebemad lorilaulud (mamma ütles: mehel' minna, tütar vastu eieiei... etc). Vahva, kui saab tööpäeva alustada šampuse, koogi ja lorilauluga:)
Siis istusin arvuti taha ja kaevasin välja tõsiseks tegevaid kirjatükke. Vahelduseks üldlevinud, Põõsa-onu ahneid ja ülbeid seisukohti kajastavatele, ka oponeerivaid. Kas meiega peale hinnatõusu ja vabaduste piiramisega midagi juhtub, on juba iseasi. Aga vastik on lugeda sellist silmakirjalikku jura, mida meie demokraatlik, ametlik press kirjutab. Kogu õhtumaade moraal toetub variserlikkusele. Õpetatagu seda siis juba koolis, ilmapildi paradigmana.
Aga tegelikult teeb ikkagi tuju heaks, kui keegi helistab ja teatab, et sisaliku sitt on odavam kui sisaliku kusi:)