Ootan nööri

Ootan selle nööri kaelapanekuga, seda jõuab alati teha. Tagasi võtta aga enam ei saa. Samas- kui isegi hiireklikk on patenteeritud, siis peaks saama patenteerida ka irl-undo ehk päriselu-tagasisammu. Ehk kunagi mõeldakse välja kvantfüüsikale (või millele iganes) tuginev seade, mis selle võimalikuks teeb. Aga seni, kuni sellist masinat veel pole, aitab päris hästi teiste pakutud lohutus. Suur-suur aitäh Marile, kes lisaks oma imelisele häälekõlale ka lohutavat teksti viitsis kribada. Aitäh Pillele ja Mercale, kes oma parimad soovid teele saatsid. Kõigile tuttavatele, kes kaasa tundsid. Aitäh kõigile sugulastele, kes alati teineteist raskel hetkel toetavad. Aitäh mu lastele, et nad lihtsalt on. Just nende inimeste pärast tasubki edasi elada ja laste pärast pole üleüldse mingit moraalset õigustust suitsidaalsele käitumisele. Mõned inimesed on siiski head ja elu on ilus. Ehk siis kuidas vastas Mülleri Sass, kui temalt kord küsisin, kas elu on karm või ebaõiglane:"Eee, ikka karm on... Ja e-ebaõiglane ka. A-aga kuradi ilus!" Ja kõkutas oma pisut kibedat naeru.
Aitäh, kallikesed!