Väikesed imed igal sammul

Teodor leidis täna mu seljakotist mp3-mängija ja asus sellega tutvust tegema. Olin köögis, kui kuulsin, kuidas ta hakkas kaasa laulma hanepojakeste laulu. Kutsus mind ka ja siis ma panin arvutis ka sama loo mängima ja väike ajaline nihe arvuti ja pulga vahel tekitas laheda akustilise efekti. Ja me laulsime. Lihtsalt mõnus oli! Ja pärast me laulsime veel, jälle koos Mariga, kes meiega küll salvestiselt kaasa laulis, Teodori initsiatiivil (üllatus-üllatus, muidu ta eriti ei laula!) veel 'Loll on see, kes armastab...' Väike meheke oli tõsiselt hoos ja ma mõtlesin, et isegi kooriproovis kaasas käimine (terve kari asjalikke mehi pluss Kalev, kes on veel eriti karismaatiline isiksus) ei ole talle nii sugestiivselt mõjunud. Pean hinge kinni ja loodan, et pojake avastab enda jaoks muusika! Ma pole teda seni ühtki pilli õppima sundinud, olen vaid salakavalalt püüdnud temas tekitada huvi muusika vastu. No ja pärast läksin kööki tagasi ja panin makarontide jaoks uue vee keema, sest vana oli vahepeal puha ära auranud :)